PDF Basket
Tallinna Tehnikaülikooli (Eesti) juhitud projektis IBEP (Individual Behaviour and Economic Performance; indiviidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus), kuhu olid kaasatud ka partnerid Iisraelist Tel Avivi ülikoolist ning Soomest Aalto ülikoolist ja Helsingi ülikoolist, kasutati inimeste vaimse seisundi ja finantsotsuste vaheliste seoste uurimiseks ainulaadset interdistsiplinaarset lähenemisviisi.
„Meie projektis kasutati teadmisi vaimse tervise probleemide geneetilisest taustast ning geenide ja keskkonna vastasmõjude otsustavast rollist vaimse tervisega seotud tulemuste kujundamisel,“ selgitab projekti koordinaator Aaro Hazak. „See on täiesti uus uurimissuund, mille puhul uuritakse sügavamalt kui kunagi varem, kuidas vaimne tervis on seotud majanduskäitumisega. See võib pakkuda teavet poliitikavaldkondadele, mille kaudu edendada paremat otsustusprotsessi ja kaasavamat majandust.“
Peamised tähelepanekud ja järeldused
2023. aasta augustis lõppenud projekt andis väärtuslikke tõendeid selle kohta, kuidas vaimne tervis võib kujundada majanduslikke tulemusi. Projekti üks olulisemaid leide keskendub erinevate psühhiaatriliste iseärasustega inimeste majanduslikele otsustele. Avastus rõhutab kohandatud meetmete ja tegevustavade tähtsust tegelemisel selliste erinevustega.
„Majandustulemusi kujundavate oluliste teguritena tõusid esile ka haridus ja digitaalne suutlikkus, mis viitab sellele, et nendes valdkondades võivad sihipärased sekkumised tuua eri inimestele märkimisväärset kasu,“ lisab Hazak.
Projekti IBEP abil saadud teadmistel on käegakatsutav mõju poliitika kujundamisele, eriti mis puutub üksikisiku heaolu edendamisse, tootlikkuse suurendamisse ja tervishoiukulude vähendamisse. Mõistes vaimse tervise ja majanduslike otsuste vahelist seost, saavad poliitikakujundajad välja töötada strateegiad, mis arvestavad individuaalsete erinevustega, edendades seeläbi kaasavamat ühiskonda.
Poliitikakujundajate ja praktikute teavitamiseks andis IBEP oma panuse Eesti rahandusministri ülesandel korraldatud maksualase mõttekoja töösse ning 2022. aasta juunis Tallinnas toimunud vaimset tervist, vastupanuvõimet ja majanduskäitumist käsitlevale valdkondadevahelisele teadmussiirde töötoale.
Mitmesugused IBEPga seotud tegevused – sealhulgas seminarid, töötajate vahetused, mentorlus, andmelaborid ja konverentsid – toetasid tugevalt meeskonna interdistsiplinaarset uurimissuutlikkust. Sellele alusele moodustati vaimse tervise, finantsotsuste ja majanduslike tulemuste ristumiskohas uudsetele teemadele keskenduv ühine piiriülene uurimisrühm.
IBEPga seotud koostöö andis panuse viiele doktoritööle. Neist ühes toodi välja, et kuigi paindlik töökorraldus võib tõsta tootlikkust ja indiviidi heaolu, võivad kognitiivsed omadused mõjutada ajaplaneerimist ja enesedistsipliini, mistõttu ei saa paindlikust töökorraldusest kõik inimesed samapalju kasu.
Pärast projekti IBEP lõppemist
Valdkonna uurimist jätkatakse ka pärast projekti IBEP lõppu. Projekti jooksul algatatud koostöö on jätkuvalt aktiivne ning endiselt uuritakse, kuidas vaimne tervis ja selle geneetilised tegurid mõjutavad majandustulemusi.
Hazak jätkab oma uurimistööd nii Helsingi ülikooli arstiteaduskonnas kui ka Aalto ülikooli rahandusosakonnas, laiendades koostööd silmapaistvate teadlastega. „Meie meeskond on jätkuvalt pühendunud selle valdkonna teadmiste ja partnerluste edendamisele ning mõjukate teadusuuringute juhtimisele väljaspool projekti piire,“ ütleb ta.
Projekti IBEP uudne uurimismetoodika näitab, kui oluline on keeruliste ühiskondlike probleemide lahendamisel interdistsiplinaarne koostöö. Erinevaid vaatenurki ja metoodikaid integreerides annab see väärtuslikke teadmisi, mille abil saab kujundada poliitikat kogu Euroopas parema tervise, majandustulemuste ja kaasatuse edendamiseks.